Lisatud: 3. august
Saada sõbrale
Heliloojal Veljo Tormisel on tänavu 7. augustil 80. sünnipäev, juubelit tähistatakse koorimuusikahelilooja teose “Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis” kontsert-etendusega 4., 5., 6. ja 7. augustil tema sünnitalu õuel Kuusalu lähedal Kõrveaial.
1972. aastal Tormise käe all lõpliku lihvi saanud “Külavahelaulud” on kuus uuemat rahvaluulel põhinevat rahvalaulu segakoorile. Samal aastal loodud “Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis” koosneb Tormise poolt tehtud seadetest 19. sajandi rahvalauludele muusikalise komöödia vormis segakoorile, solistidele, viiulile, kitarrile ja akordionile, komöödia libreto esmaautor on Enn Vaigur.
Veljo Tormise tänavuse juubeli konsert- etenduste lavastajad on Anne Türnpu ja Eva Klemets. Etenduse esitavad noorte segakoor Vox Populi ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakooli näitlejad, dirigent on Janne Fridolin.
Veljo Tormis ja regilaul on lahutamatud, lahutamatu on ka Tormis ja koorilaul, eriti meeskoorilaul, lahutamatu on Tormis ja Tõnu Kaljuste ning Kaljuste juhatatav kammerkoor, kes on Tormise muusika viinud laia maailma.
V. Tormis ei ole lasknud ununeda meie ürgsel regilaulul ja on need viisid koorilaauluna taaselustanud ja meieni kandnud. Tänu Tormisele on olemas koorilaulutsükkel "Unustatud rahvad" ehk meil on õnnestunud kuulata, kuidas kõlavad lauluna meie hääbuvate sugulasrahvaste keeled. Liivlased ja vadjalased on juba maailma lavalt lahkunud ja lahkumas - vaikselt ja suurele ilmale tundmatult. Ja meie enam ei mäletagi, et Virumaal olev Kuremäe hiiemägi oli vadjalaste kõige püham paik, kus peeti näiteks 15. 08 Suurt rukkiemapäeva, mis tähistas rukkikülvi algust. Vadjalaste asemele tuleb Ust-Luga sadam. Ja ka vepslaste maal on karusid juba rohkem kui inimesi ja seal elanud rahvast kohiseb tuul ja sahiseb rohi. Aga tänu Tormisele on olemas "Vadja pulmalaulud", "Liivlaste pärandus", "Vepsa rajad", "Isuri eepos", "Ingerimaa õhtud", "Karjala saatus".
Neile, kes otsivad eestlaste lugu, siis " 17 Eesti pulmalaulu", "Eesti kalendrilaulud", "9 eesti lõikuslaulu", kantaat-ballett "Eesti ballaadid", eesti jutustavate rahvalaulude sarjad jne.
Nii on Veljo Tormis vedanud muistse regilaulu tänapäeva ja hoidnud tallel selle väe ja midagi üdini eestlaslikku. See on olnud ja on V. Tormise regi.
Ja mitte ainult. Fosforiidisõja keskmes, aastal 1987 sündis loits "Virumaa ja Pandivere".
Eestlasi, kes olid siis valmis Virumaa ja Pandivere eest "pantima vere" enam vaevalt leidub
, kuid kui Virumaad võtta kogu Eesti tähenduses, siis :"Annaks Taevas veelkord jõudu, Virul võita surmasõudu! Annaks Taevas...veelkord...jõudu!"
Palju õnne ja jaksu, väega Põhjala mees, kel muistne tarkus suus!
Tänukontserdi Veljo Tormisele annab ka RAM ehk meie Rahvusmeeskoor.
