Saada sõbrale

TMS tegi intervjuu hiljuti avatud netiportaali www.abort.ee tegijatega, paludes selgitada kes ja miks portaali teeb ning mis on põhjustanud meedias loobitavad süüdistused portaali vastu.

Mida kujutab endast äsja avatud portaal Abort.ee?

Portaal Abort.ee valmis Elukultuuri Instituudi esimese suurema avaliku projektina. Lähtudes elujaatavast väärtussüsteemist keskendub portaal ennekõike inimese lootelisele arengule ning selgitab selle taustal abordi füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset reaalsust. Portaali tegijate eesmärk on informeerida Eesti avalikkust inimese sünnieelse arengu ning abordi tegelikkusest. Seejuures on eesmärgiks teha seda täielikult ilmalikus raamistikus, näidates, et elujaatav positsioon ei tugine ühelegi religioossele argumendile, vaid lihtsalt tervele mõistusele.

Miks seda vaja on?

Sellele küsimusele annab kõige ammendavama vastuse küsimuse püstitamine selle kohta, mis abort on. See küsimus sõltub omakorda küsimusest selle kohta, millal algab inimese elu. Tänapäevase teaduse tingimustes ei ole enam vähimatki kahtlust, et konkreetse inimindiviidi elu algab tema eostumisel ehk hetkel, mil seemnerakk viljastab munaraku ning nendes kahes rakus sisalduva geneetilise koodi kombineerumisel tekib uus organism (mõnikord mitu), mis hakkab arenema konkreetse inimesena. Nii minu kui Sinu -- meist kõigi -- elu algas just nõnda. Kõik oleme kunagi olnud embrüod, looted, vastsündinud, imikud jne. Seega on esilekutsutud abort protseduur, millega tapetakse kaitsetu ja süütu inimene.

Abordi seadustamisest Nõukogude Liidu poolt 1956. aastal on Eestis ainuüksi aborditehnikaid rakendades sünni eelselt tapetud ligi poolteist miljonit inimest -- seega rohkem, kui tänases Eestis inimesi! Ka 2006. aastal tapeti abordi teel 9378 inimest. Probleemi tõsiduse mõistmiseks võib seejuures tuua välja, et samal aastal hukkus Eestis Statistikaameti andmetel kasvajate tõttu 3585, liiklusõnnetuste tagajärjel 249 ja HIV-i tõttu 49 inimest.

Seejuures on tekkinud anomaalne olukord, et kuigi õiguskantsler Allar Jõks kinnitas juba oma 2002. aasta arvamuses, et riigil on põhiseadusest tulenev kohustus mitte sekkuda sündimata inimeste õigusesse elule ja seda ka aktiivselt kaitsta, maksab Haigekassa (ehk riik) iga sündimata inimese tapmisest maksumaksja rahaga kinni 70% protseduuri maksumusest. Olukord on seda mõistmatum, et pisike Eesti rahvas ja kultuur on selge hääbumise kursil, samal ajal kui põhiseaduse preambula kinnitab Eesti Vabariigi ülima eesmärgina eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamise läbi aegade.

Kõige eelneva taustal peaks Abort.ee vajalikkus olema tõepoolest ilmne. Eesti avalikkusel on õigus teada, mida abort endast reaalselt kujutab. Kui vastavat teadlikkust ei ole, ei ole ka põhjust loota, et abordiga seonduvad probleemid Eestis paranema hakkaks. Samuti ei saa vastavasisulise teadmise puudumise korral rääkida informeeritud valikutest.

Kes selle tegijad on?

Abort.ee tegijaks on Miikaeli Ühenduse Elukultuuri Instituut, millega koostöös tegutsevaid inimesi ühendab muu hulgas mure sündimata inimeste ja abordiprobleemi pärast. Lisaks sellele ühendab neid austus kristlike väärtuste vastu. Elukultuuri Instuudi eesmärk on seista ühiskondliku korralduse eest, mille keskmes on inimene ja tema väärikus. Seetõttu on EKI missioonis eriline tähtsus austuse süvendamisel inimelu ja -väärikuse vastu ning abielu ja perekonna kui inimese loomuliku füüsilise ja vaimse kasvamise keskkonna olulisuse rõhutamisel.

Miks te seda teete?

Nagu eelnevalt selgitasin, tähendab esilekutsutud abort inimese tapmist. Fakt on see, et tagamata iga inimese täielikku ja ühetaolist õigust elule (ehk kõige põhilisemat inimõigust) ei ole võimalik õiglast ühiskonda ehitada. See on meie motivatsiooni objektiivne külg. Subjektiivsest küljest motiveerib meid aga veendumus, et inimesed on ühiskondlikud olendid, kes sõltuvad teineteisest ning on seega teineteise eest vastutavad. Meist keegi ei ole täiesti sõltumatu ning meist kellegi heaolu ei ole kaasinimeste heaolust lahutatav. Seejuures on sündimata inimeste positsioon ühiskonnas eriline, kuna nad on täiesti abitud ning seega võimetud enese kaitseks midagi ette võtma. Seega saab nende ühiskondliku olukorra paranemine toimuda üksnes eeldusel, et need inimesed, kel on lubatud sündida, astuvad sündimata inimeste õiguste eest välja ja kaitsevad neid. Nagu on kuulsusrikkalt öelnud Edmund Burke, "Kõik, mis on siin ilmas kurjuse jõudude võidule pääsemiseks vajalik, on piisava hulga heade inimeste tegevusetus."

Kes võiks või peaks leheküljele minema, kellele see eelkõige suunatud on?

Tunnistan, et lehekülje juures on teatud määral probleemiks selle üldisus, kuna portaal peaks olema suunatud praktiliselt kogu Eesti avalikkusele. Ometi on kindel, et portaalist leiab infot kes iganes seda otsib. Meie lootus on, et portaali kasutatakse nii üldiselt inimese sünnieelse elu ja abordi reaalsusega tutvumiseks kui konkreetsetes olukordades parima valiku langetamiseks sündimata laste vanemate poolt, kes kaaluvad võimalust teha aborti.

Kord kuulsin ühe arsti tabavatest sõnadest, et ta ei tea ühtegi inimest, kes oleks kahetsenud abordi tegemata jätmist, küll aga lugematult neid, kelle jaoks on vastupidine otsus kujunenud elu sügavaima kahetsuse allikaks. Sama keelt räägivad Abort.ee-l avaldatud aborti teinud naiste tunnistused.

Lehekülje tegemiseks saadi raha ka riigilt, juba on puhkenud skandaal, et see on justkui petuga pooleks saadud. Mis rahadega te üldse tegutsete? Ehk selgitate?

Tõepoolest, on kahetsusväärne, et selle asemel, et keskenduda kesksele küsimusele ehk küsimusele sellest, mis on abordi reaalsus ning milliseid järeldusi peaks sellest tegema, on meediakajastus pühendunud erinevatele isiklikele rünnakutele. Paljuski on see küll ootuspärane, kuna abordi reaalsus ei ole midagi sellist, mida surmkultuurist läbiimbunud meedia tahaks tunnistada. Vastasel korral peaksid nad tunnistama oma vigu ning muutma suhtumist kogu oma tegevusse.

Lehekülje väljatöötamist toetas rahaliselt tõepoolest Hasartmängumaksu Nõukogu. Erinevaid süüdistusi selles osas, et portaal ei vasta rahastamistaotluses kirjutatule, oleme siiani kuulnud vaid meedia vahendusel. Lugupidamisest sotsiaalministeeriumi vastu piirduksin siin kohal vaid juba EPL-i ajakirjanikule edastatu kordamisega, et portaal ei pidanud taotluse kohaselt olema neutraalne -- vastupidi, taotluses on läbivalt selgitatud, et Abort.ee saab lähtuma elujaatavast väärtussüsteemist.

Tõtt-öelda ei ole üldse selge, mida peaks "neutraalne lähenemine" tähendama -- meile tundub, et palju rakendatavam ja ausam kriteerium on tõelevastavus. Siiski on portaal neutraalne selles mõttes, et kõik selles sisalduv on absoluutselt ilmalik (põhinedes faktidel ja loogikal), sisaldamata vähimalgi määral religioosse iseloomuga argumente. Vastates küsimusele sellest, mis rahadega EKI üldse tegutseb, peab ütlema, et suuresti on tegevus ehitatud üles inimeste vabatahtlikule panusele. Kõik, millele saame oma tegevuses rahalises plaanis toetuda, on vabatahtlike annetused ja riiklikud toetused konkreetsetele projektidele, nagu Abort.ee.

Miks ärritab abordipooldajaid abordi teema aus käsitlemine?

Tundub, et portaali juures ongi suurimaks ärritajaks kujunenud asjaolu, et selles sisalduv käsitlus on absoluutselt ilmalik, sisaldamata vähimalgi määral religioosse iseloomuga argumente. Selleks, et olla veendunud, et süütu ja kaitsetu inimese tükkideks rebimine on raskelt inimsuse vastane, ei pea tõepoolest vähimalgi määral Jumalasse uskuma. Just nagu ei pea Jumalasse uskuma mõistmaks hukka inimeste orjastamist või gaasikambrites hukkamist. Asjaolu, et nii orjapidamise kui natsikuritegude vastu seisid ennekõike kristlased, ei tee nende vastuseisu olemuslikult religioosseks.

Portaali avamise järgselt on aga rünnakuid alustanud mitmed huvigrupid (vasakpoolne meedia sealhulgas), kes ei taha, et inimesed hakkaksid mõistma, et elujaatav positsioon abordi suhtes ei ole olemuslikult religioosne, vaid tervemõistuslik. See asjaolu valgustab ka põhjuseid, miks rünnakud ei ole keskendunud portaalile, vaid selle rajajate maailmavaatelisele taustale. Millegagi on tarvis suitsukatet teha, et abordi reaalsus ühiskondliku arutelu keskmesse ei sattuks. Seejuures on kahetsusväärne, et eesti meedia ja ühiskond laiemalt ei ole siiani oma kultuurilises arengus jõudnud sinnamaale, et suudetaks eristada inimeste argumente nende maailmavaatelisest veendumustest ning respekteeritaks inimesi ilma religioossete vaadete alusel diskrimineerimiseta.

Võin eksida, ent Abort.ee avamisele järgnenud ning portaali sisu täielikult eiranud argumentum ad hominem tähe all kulgenud meediarünnakud Elukultuuri Instituudi ja sellega koostöös tegutsevate inimeste maailmavaatelise tausta pihta näivad tõepoolest sallimatuse ja vaenu külvamise ilmingutena.

Mis on edasised plaanid?

Sündimata inimeste olukord ja muud abordiga seonduvad probleemid Eestis ei parane iseenesest ega üleöö. Selle eesmärgi poole liikumine nõuab paljude inimeste järjepidevaid pingutusi. Loodame, et Abort.ee-ga õnnestub see tõsiasi inimeste teadvusesse viia. Samal ajal on täiesti vale (et mitte öelda valelik) ebainimlik vastandus “naised vs lapsed”. Abort kujutab endast mitte üksi laste, vaid ka naiste vastast vägivalda.

Paljud uuringud on näidanud, et "valik" on tegelikult kaunis tühi sõnakõlks, kuivõrd enamikul juhtudel ei ole naistel ei perekondlikul ega riiklikul tasandil arvestatavaid alternatiive ega tuge. Tihti on just mehed need, kes naise "valiku" taga seisavad. Ja ka riigil on lihtsam suunata hädas olevad naised oma sündimata lapsi tapma, kui neid reaalselt abistada. Iroonilisel kombel jäetakse naised raskel hetkel üksi ja abita loosungite "valik" ja "vabadus" saatel. Nii peitub "valiku" retoorika varjus selgelt repressiivne ja naisi alandav suhtumine (infoks vt www.unfairchoice.info ).

Just sellest teadmisest lähtudes on Miikaeli Ühendus koostöös Caritasega loonud Vanalinna Hariduskolleegiumi juures noorte emade klassi, kus aidatakse oma laste elu kasuks otsustanud tüdrukutel eluga edasi minna ning ühendada emaks olemine haridustee jätkamisega. Samuti tegeleb Miikaeli Ühendus noorte emade kodu loomisega, kus nad saaksid oma õpingute ajal elada. Just sedalaadi reaalset abi on tarvis osutama hakata üle terve Eesti.

Vaja on viia ühiskonda teadmine, et abort ei ole kaugeltki mitte ainult naiste, vaid ka (kui mitte ennekõike) vastutustundetute meeste probleem. Samuti on vaja luua tugistruktuure, mis aitaks üksi jäetud naistel raskes olukorras toime tulla ning ei jätaks neile tunnet, et ainsaks "valikuks" on oma lapse tapmine. Arvestades, et riik kulutab abortide kinnimaksmisele igal aastal enam kui kümme miljonit krooni, oleks viimane aeg ka nende inimeste toetuseks midagi ette võtta, kes tahavad hoolimata raskustest oma sündimata lapse tapmata jätta. Tundub iseenesestmõistetav, et abi peaks osutama laste elu hoidmiseks, mitte hävitamiseks.

Lõpetuseks tänan Terve Mõistuse Sündikaati, mis on erinevalt teatud teistest meediumitest pööranud tähelepanu sisulistele abordiga seonduvatele probleemidele ning seisnud avatult ja julgelt ühiskonna kõige kaitsetumate ja haavatavamate inimeste õiguse eest elule. Samuti tänan võimaluse eest selgitada Abort.ee-ga seonduvaid küsimusi ja Elukultuuri Instituudi tegemisi!