Saada sõbrale

Viimati on meieni jõudnud kõhedusttekitavaid uudiseid, et Venemaa ja Saksamaa on lähiümbrusse paigaldamas Hiiglaslikku Gaasitoru. Toru üks ots ei ole kaugel Peterburgist ja teine ots lõpeb Saksamaal.

Kokkulepe sellise toru paigaldamiseks on sõlmitud Venemaa ja Saksamaa vahel. Kuid toru läbib Soome lahte ja Läänemerd, mille kallastel asuvad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani ja Poola. Toru ehitamise alguse tähistamiseks on tänaseks toimunud pidulik keevitustseremoonia Saksamaa ja Venemaa kõrgete ametimeeste osavõtul.

Selle põgusa sissejuhatuse järel kohe tänase kirjutise juriidilise sisu juurde: ÜRO 1982 a mereõiguse konventsiooni artiklist 3 tulenevalt on igal mere ääres asuval riigil õigus kehtestada riigi territoriaalmere ulatuseks 12 meremiili rannast, saartest ja kõige kaugematest rahnudest.

Kujutagem korraks ette, et tõmbame joone Eesti põhjapiiri ja Soome lõunapiiri kõige lähedasemate punktide vahele. Kumbki riik alustab joont riigi kaugeimast tipust ja lõpetab selle 12 meremiili kaugusel.

Fakt: Eesti ja Soome on teineteisele nii lähedal, et Eesti ja Soome puhul on eelmises lõigus nimetatud joone pikkus alla 24 meremiili! Seega, kui mõlemad, Eesti ja Soome, tahaks kehtestada endale maksimaalse territoriaalmere ulatuse, siis ei oleks võimalik meil mõlemal korraga kehtestada 12 meremiili kaugust piiri. Ülalmainitud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikkel 15 lahendab olukorra niimoodi, et sellisel juhul jookseb piir täpselt keskelt.

Seega, kus lõpeb Eesti piir, seal algab Soome piir. Nende vahele ei jää mitte midagi. Kordan, Eesti ja Soome piiri vahele ei mahu mitte midagi -vähem kui 1 millimeetri kaugusel Eesti merepiirist algab Soome merepiir...

ÜRO konventsiooni artikli 2 järgi kuulub igale riigile suveräänsus oma territoriaalmerel, selle põhjas, ja selle kohas asuvas õhus. Suveräänsus, see on kõige lihtsamini öeldes: õigus otsustada, mis suveräänsuse teostaja piiridesse jäävas alas toimub.

Seega on Eestil õigus öelda: Meie suveräänsuse alas ei paigalda mitte keegi mitte mingit Toru, ilma et Eesti oleks selleks selgelt andnud omapoolse nõusoleku. Samamoodi on Soomel õigus öelda: Meie suveräänsuse alas ei paigalda mitte keegi mitte mingit Toru, ilma et Soome oleks selleks selgelt andnud omapoolse nõusoleku.

Kuidas on siis võimalik, et Soome lahest hakatakse läbi vedama Hiiglaslikku Gaasitoru, ilma et kas Eesti või Soome oleks selle heaks kiitnud ning esitanud omapoolsed eeldused ja tingimused toru vedamisele või tingimuste mittetäitmisel keelanud toru paigaldamise???

Põhjus on järgmine: Eesti ja Soome on 1994. aastal sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt on Eesti territoriaalmere põhjapoolse piiri ja Soome territoriaalmere lõunapoolse piiri vahel 6 meremiili laiune ala, mis jääb väljapoole Eesti ja Soome piire ja suveräänsust. Selline “koridor” on tekkinud, kuna Eesti ja Soome on mõlemad vabatahtlikult ja vastastikusel kokkuleppel loobunud nii ulatuslikust territoriaalmerest kui tegelikult mõlemal rahvusvahelise õiguse järgi õigus oleks kehtestada.

Täpsemini saab lugeda kohe järgnevast diplomaatilisest noodist nr 11990, mille on 1994. aastal saatnud Soome Välisministeerium Eesti Suursaatkonnale Helsingis.

ALGUS:-----------------------------

Nr. 11990
Välisministeerium avaldab oma lugupidamist Eesti Suursaatkonnale Helsingis ja tal on au teatada, et ta on vastu võtnud suursaatkonna noodi, mis on dateeritud 6.4.1993 ja mis sisaldab järgmist:

"Eesti Suursaatkond Helsingis avaldab oma lugupidamist Soome Välisministeeriumile ja tal on au teatada, et Eesti Vabariik kavatseb alates 9. aprillist 1993 kinnitada riigi territoriaalmere laiuseks 12 meremiili. Soome lahel ulatuks Eesti territoriaalmeri teatud kohtades kuni keskjooneni. Kui ka Soome laiendaks oma territoriaalmerd 12 meremiilini, sulguks rahvusvaheline laevasõidutee Soome lahel täielikult. Vaba läbipääsu alalhoidmiseks Soome lahel on Eesti Vabariik valmis piirama territoriaalmere laiust Soome lahel nii, et see ei ole keskjoonele lähemal kui 3 meremiili. See eeldab, et ka Soome on omalt poolt valmis vastavalt piirama oma territoriaalmere laiust.

Kui Eesti Vabariik otsustab hiljem eelöeldust erinevalt territoriaalmerd Soome lahel laiendada, teatab Eesti Vabariik sellest Soomele vähemalt 12 kuud ette, eeldades et ka Soome on valmis vastavalt teatama võimalikust territoriaalmere laiendamisest.

Kui Soome Valitsus kiidab eelöeldu heaks, moodustavad käesolev noot ja vastus sellele antud asja käsitleva lepingu. Eesti Suursaatkond kasutab juhust veelkord avaldada oma kõrget lugupidamist Soome Välisministeeriumile."

Vastuseks on välisministeeriumil au teatada, et Soome Valitsus on omalt poolt antud ettepaneku heaks kiitnud ja et suursaatkonna noot ja käesolev vastus moodustavad mõlema valitsuse vahelise lepingu, mis jõustub 30 päeva möödudes sellest, kui mõlemad pooled teatavad teineteisele lepingu heakskiitmisest. Välisministeerium kasutab juhust veelkord avaldada Eesti Suursaatkonnale oma kõrget lugupidamist.

Helsingis 4. mai 1994

-----------------:LÕPP

Kokkuleppe tekst on kättesaadav järgmistelt veebilehtedelt: Eesti Välisministeerium ja Finlex .

Kes teksti läbi luges, sellele ei saanud jääda märkamatuks võimalus merepiiri piiramisest lahti öelda, teatades sellest ette vähemalt 12 kuud.

Mida selline lahtiütlemine kaasa tooks? Kui Eesti riik teataks Soome riigile, et Eesti laiendab oma merepiiri, siis 12 kuu pärast jääks Soome lahte ainult 3 meremiili laiune eikellelegi kuuluv tsoon. Kui enne või pärast Eesti riigi sellist teadet teataks Soome riik Eesti riigile, et Soome laiendab oma merepiiri, siis umbes 12 kuu möödumisel vajaliku teate saatmisest oleks olukord järgmine: Soome lahes ei ole Eesti ja Soome piiride kokkupuutekohtade vahel liivakübetki. Rahvusvaheline laevasõidutee oleks täielikult suletud ja merepõhjas asuva hiiglasliku gaasitoru vedamise teele oleks püstitatud nähtamatu tõkkepuu.

Seega. Kui nii Eesti riik kui Soome riik otsustaksid, et me laiendame oma merepiire rahvusvahelise õigusega lubatud maksimumini, siis ei veeta läbi Soome lahe Venemaalt Saksamaale mitte ühtegi hiiglaslikku gaasitoru, ilma et see teeniks Eesti ja Soome ja meie partnerite huvisid. Huvi võib olla näiteks raha, gaas, naftatooted, lepingud, deklaratsioonid, lubadused, või midagi muud meie jaoks väärtuslikku.

Siin siis idee Eesti Nokiaks... Kehtestame maksu Venemaa ja Saksamaa vahelisele hiiglaslikule gaasitorule.

Küsimus on ainult selles, et millal? Loodame, et ei juhtu midagi sarnast suhkrutrahvi looga. Gaasitoru puhul räägime rahaliselt miljardi asemel miljarditest kroonidest, lisaks veel ohud keskkonnale ja muu. Tegutseda tuleb, enne kui torus juba gaas voolab...

TMS autor nr 2 töötab riigiametis ega soovi oma nime avaldada.